Leonberger Speciality in Estonia, June 2010

I was glad to be invited to judge at the Estonian Speciality. I knew, there is not a big amount of Leonberger, just a young population, but I also knew that there are leonberger-people , fans who brought leonbergers from abroad, from excellent kennels from Europe and Scandinava to substantiate their breeding, so I was really waiting for the possibility to meet this nice young Leonberger-population in Estonia.

There were about 50 leonbergers shown at that day, this is a really big amount for a smaller country and a young club. There were also some competitors coming from Finland and Holland, who did not care about the long way and came to this great show.

In totality I can say that I was satisfied with the quality. I have seen large-sized, well-boned dogs with mostly harmonius shaped body. In the female classes there were also some smaller sizes, but very harmonius built, and elegant, which is a very important attribute for a female.

In the younger classes I have met some weight-problems, mostly feeded a bit too lovely, which mostly makes forepasterns weak and back also not so straight and firm as we wish to be. Dogs in the youth-classes rated with Very Good has had mostly this problems and sometimes also loose lips. Loose or sometimes open lips were generally a problem, not only in the youth-class, but also in the adult-classes, of course more by the males. In some cases it was together with loose eyelids – which is not keeping leonberger-type. Sometimes loose or open lips are inside or both sides pink which is a pigmentation-problem and is getting wronger with the age, and unfortunatly disturbs the expression very much. For me is a nice expression absolutly a must for a winner dog, because „excellent type” is not only harmonius body but also excellent head and expression. I must say, I love dark-eyed dogs, and I could not really find so much of them. Sometimes eyes also were more roundish, which is also not correct. Almond-shape is the right form for a leonberger-eye, which does not sit to deep and is neighter too big or too small. I did not notice mask-problems, and was also satisfied with theeth and bites.

Generally said I was satisfied with bodies, dogs has had nice proportions in body and had mostly good condition. A common problem is a short croup – first of all by the males -, which makes rear angulations straight, and the dog can not have a nice drive from the rear legs while moving. Short croup also can cause not correct carrying of tail – really much dogs carried the tail ringed up and over the topline while moving. I can accept carrying tail over the topline, especially by males, but do not like ringed-up tails because it has not so much to do with the character. Ringed-up tails became a common problem in leonberger breed in the last some years, and in my opinion it cannot keep with leonberger-outlines. I think it is important to look for the correct tails in breeding.

As the competitors could see and feel I really like judge Leonbergers in moving. Moving incorporate and shows so much important qualities (body structure, angulations, joints, bonus, tail carriage, condition, character) that I really think it is one of the most important things to look at. An excellent mover will have all the desirable qualities what we are looking for when we speak about the right, harmonious leonberger-type.

At last but not at least I must say that I was really satisfied with the temperaments and characters of the dogs I could meet. Self-confidence, playfullness, balanced behavior, and an emotional tie to the owner, this is what we especially love in our leonbergers. I was very pleased at this point.

My special love in my work as a judge is for the veterans. My special-prises for the oldest male and oldest female in the show went this time to dogs in the age of 5 and 6 years, which is of course not a veteran-age. I was told that there are as good as no veterans in the country, because of the young population. So I hope, I will be able to judge in Estonia in some 5 years again, and then I will be glad to see a lot of nice happy veteran Leonbergers and their descendants.

Thank you for the invitation, I felt very good at this well organised open-air show in nice weather and surrounding, with nice leonbergers, kind owners and fair competition. I wish you a good luck in your breeding, and an excellent health for your Leonbergers.

Leonbergerite Erinäitus Eestis, Juuni 2010

Mul oli hea meel, et mind kutsuti kohtunikuks Leonbergerite Erinäitusele. Olin teadlik, et seal ei ole palju leonbergereid, väga noor populatsioon, kuid teadsin, et seal on leonbergeri-inimesed - fännid, kes on soetanud oma koerad Euroopast ja Skandinaaviast väga headest kennelitest, et edendada tõuarendust. Seega ootasin väga võimalust, et kohtuda Eesti leonbergerite populatsiooniga.

Sellel päeval näidati umbes 50 leonbergerit, mis on väga suur arv väikese riigi ja klubi kohta. Samuti oli mõningaid võistlejaid Soomest ja Hollandist, kes ei hoolinud pikast teekonnast ja sõitsid ikkagi kohale.

Kokkuvõttes võin öelda, et jäin rahule kvaliteediga. Ma nägin suuremõõdulisi, hea kondiga, harmoonilise kehaehitusega koeri. Emaste klassis oli ka väiksemamõõdulisi koeri, kuid väga harmoonilise kehaehitusega, elegantsed, mis on väga oluline omadus emasele.

Nooremates klasside kohtasin kaaluprobleeme, mis teevad esiosa nõrgaks, samuti keha tagaosa, mis ei ole nii tugevad ja vormis kui me soovime, et need oleksid. Noorteklassis hindeks saanud Väga Hea koerte peamiseks probleemiks oli eelpool nimetatu ja mõnikord ka lõdvad huuled. Lõdvad või avatud huuled ei olnud probleemiks ainult noorteklassis vaid ka täiskasvanute klassides, rohkem küll isaste hulgas. Mõnikord lõdvad või avatud huuled on seestpoolt või mõlemalt poolt roosad, mis viitab pigmentatsiooni probleemile ning halveneb vanemaks saades ja kahjuks häirib näoilmet vägagi. Võitjakoerale on ilus näoilme kindel vajalik omadus, sest Suurepärane Tüüp ei ole mitte ainult harmooniline kehaehitus, vaid ka suurepärane pea ja näoilme. Pean tõdema, et mulle meeldivad tumedasilmalised koerad, kuid ma ei ole neid väga kohanud. Mõnikord on silmad ka liiga ümarad, mis ei ole õige. Mandlikuju on leonbergeri silmale õige kuju.  Samuti on õige silm, mis ei asetse väga sügaval ning ei ole ka väga väike ega suur. Ma ei kohanud maski probleeme ning olin rahul hammaste ja hambumistega.

Üldiselt olin kehadega rahul, koertel olid ilusad keha proportsioonid ja heas vormis üldiselt. Tavaliseks probleemiks oli lühike tagumiku pealne – peamiselt isaste seas, mis teeb tagumised nurgad sirgeks ja liikumisel pole piisavalt jõudu. Lühike tagumiku pealne põhjustab ka vale sabahoiaku, paljudel koertel oli saba rõngas ning liikudes üle ülemise piiri. Mulle on vastuvõetav kui saba on üle ülemise piiri, eriti isaste puhul, aga mulle ei meeldi rõngas sabad, sest sellel pole mingit pistmist karakteriga. Rõngassabad on probleemiks ilmnenud paari viimase aasta jooksul ja minu arvates ei käi see kokku leonbergeriga. On oluline otsida õiget sabahoiakut tõuaretuses.

Nagu võistlejad märkasid ja tundsid, mulle meeldib hinnata liikuvaid leonbergereid. Liikumine sisaldab ja näitab palju tähtsaid omadusi (kehaehitus, nurgad, liigesed, luustik, saba hoiakut, heaolu, karakterit), seega arvan, et see on üks kõige tähtsamaid asju, mida vaadata. Suurepärasel liikujal on kõik soovitud omadused, mida me otsime kui me räägime harmoonilisest leonbergeri tüübist.

Viimaseks pean ütlema, et olen väga rahul koerte temperamentide ja iseloomudega. Enesekindlus, mängulisus, tasakaalukad käitumismaneerid ja emotsionaalne side omanikega, mida me eriti armastame oma leonbergerites. Selle koha pealt olin ma väga rahul.

Minu eriline armastus kohtunikutöös läheb veteranidele. Seekord läks eriauhind veteranide klassis kõige vanemale isasele ja emasele koertele, kelle vanused olid viis ja kuus aastat, mis muidugi ei ole veteranide klass. Mulle öeldi, et riigis ei ole veterane just nende noore populatsiooni tõttu. Loodan, et viie aasta pärast saan jälle Eestis kohtunikutööd teha ning näha palju õnnelikke leonbergerite veterane ja nende järglasi.

Tänan väga teid kutsumast, tundsin end väga hästi sellel kenasti organiseeritud vabaõhu näitusel ilusa ilmaga kauni ümbrusega kohas ilusate leonbergerite ja nende lahkete omanikega ausal võistlusel. Soovin teile edu tõuaretusel ja suurepärast tervist teie leonbergeritele.

Pühapäev hakkas meil õige vara - kell 7 äratus, siis toimetamised ning Nemesis Indreku tööbussi kongi ning “rekkajuht” Jaanika võttis suuna Tabasalu poole.

Kui meil on tihe näituste kava, siis Salomoni perenaine Maie suudab organiseerida endale peo ning otseloomulikult ei jõua ta, siis oma koeraga näitusele. No ja  kes siis ikka Salomoni kaasa võtab kui mitte Jaanika. Nii oligi! Sõitsime Nemesisega hommikul Tabasallu ning Maie kaasa Ain pakkis Salomoni Maie autosse ning Nemesise jätsin Saskiniga toredat päeva veetma ja Maiet ootama. Tabasalust põrutasime Salomoniga otse Raasikule.  Issver see kant on mulle täitsa võõras.  Aga uskudes oma kõhutunnet, jõudsime näituse paika päris õigel ajal.

Leonbergerite kohtunikus oli Maria Kerekes Ungarist,  kes on meie Nemesise kasvataja.  Mina tunnengi teda aastast 2004, kui Nemesis tuli meie perre.

Nüüd aga näituse juurde. Kohtunik hindas igat koera väga põhjalikult ja kui koer sai hindeks Väga hea (punase lindi), siis kohtunik ka selgitas händlerile, et miks. Samuti andis kohtunik soovitusi, et mida saaks parandada ja milliste probleemidega tuleb vaid oodata kuna koer on liiga noor.  Eriti paistis see silma juuniorite klassis.  Kui võistluse klassi 4 paremat olid paremuse järjekorda pandud, siis kohtunik kõva selga häälega ja lihtsas inglise keeles põhjendas oma valikut. Märkuseks siia vahele, et kui käisime aprillis Riias leonbergerite erinäitusel, siis kohtunik Peter Cejenek tegi sama. See on väga sümpaatne ja mina loodan, et need ei ole vaid juhused erinäitusel.  Pärast näitust ma küsisin ka Maria käest ning tema vastus oli, et erinäitus ongi koht, kus on koera hindamiseks rohkem aega ning inimesed peaksid saama väga põhjaliku kirjelduse ning kohtunikul on aega anda ka selgitusi.  Minu arvates on siis ka väärarusaamu palju vähem ning teravaid kommentaare samuti. Minule see väga meeldis!

Salomon esines meil avaklassis ja veidi tõbine Marju võttis end kokku ning näitas Salomoni. Kui eelmisel päeval Salomon pidi oma ringi minekut ootama ringi ääres, siis Raasikul oli ta enamus aega oma autos. Kus oli ruumi ja õhku ja lihtsalt hea olla. Indrek, minu hea mees, käis temaga vahepeal jalutamas ja puid kummuli pissitamas. Ringi mineku ajaks oli poisil energiat küllaga ning esinemine tuli päris kenasti välja.  Tulemuseks oli hinne suurepärane!

Puffi oli mul ka kaasas, kuigi jälle jooksuga nagu just päev enne. Puffit näitasin ma ise, kuigi ma oleksin väga tahtnud, et Marju teda näitab aga kuna Marju oli oma Mossuga samas klassis, siis ei jäänud mul suurt valikut. Laupäevasel näitusel Puffi ei jooksnud ilusat energilist jooksu ja sama kordus ka erikal. Kui naine Puffi on ikka nii naine parasjagu, siis tema valis ise oma tempo. Las Jaanika võtab suuremad kurvid ja jookseb nurgad sirgu…. ja mis siis…. tal ongi vaja kaalust alla võta

Puffi võistles tsempjon klassis ning saavutas tubli 2 koha Dessy järel.  Kui kohtunik oma valikut lõpus põhjendas, siis väga kenasti selgitas, et ta tunneb mõlemaid koeri (Puffit ja Dessyt) ja nende eelkäijaid väga hästi. Dessy suureks plussiks on super liikumine ja selle üle ei ole mõtet vaieldagi - see on vägev. Puffi on aga kõigest 2 aastane ning tema on suurt kasvu ning tema liikumine on alles arengujärgus.  Ka selgitas kohtunik, et nii suured koerad tavaliselt nii dünaamiliselt ei liigugi! Mina jäin kohtuniku otsusega väga rahule!

Puffi kirjeldus: 2 aastane, suurt kasvu, tugevad luud, suurepärases proportsioonis ja seisus (kaal), väga kena emasele omane pea, silma ääred võiks olla veidi tihedamalt ümber silma, korrektsed kõrvad, tihked huuled (mitte lontis), väga elegantne kael ja ülaliin, korrektne tagaosa ja saba, suurepärane rind ja alaliin,  korrektne seis ja korrektsed nurgad, väga kena värv ja lakk, veidi hõljuvad juuksed peas, väga harmooniline ja võimas liikumine koos suurepäraste sammudega,  korralikult hoitud saba liikumisel, veidi lõtv  küünarnukkidest, suurepärane temperament.

Aga päeva nael on alles ees….. kas viitsid veel lugeda…?  

Puffi ja Salomon olid mul kirja pandud ka paaride võistlusele. Esmalt ma arvasin, et ma ei tee. Puffil on jooksukas kõige erutavamas etapis, siis ma tõeliselt pelgasin, et Salomon ja Puffi lasevad loodusjõudedel oma töö teha ning mina vajun seejärel häbist maa alla. Aga ma proovisin ja ülla-ülla - me võitsime! Paare oli kolm, seega meil olid kõvad konkurendid, kes väga hästi treenitud ja ma usun, et ka mitmeid kordi esinenud.

Paaride võistluse lõpus läks mulle eriti hinge see, mida ütles kohtunik: ta kiitis meie koerte karva värvi, ning ültes, et leonberger on ikkagi gigant tõug ja seda on meie koerad kohe kindlasti.
Kirjeldus paaride võistlusel: Isane ja emane väga suurt kasvu, suurepärased tugevad luud, suurepärased proportsioonid, harmoonilised värvid, tugevad pead vastavalt soole, enamuses korrektsed jäsemed ja sabad, väga muljet avaldav suurus ja värv, kena vaba liikumine korrektse saba hoiuga, rõõmsalt käituvad.

Ja teate see polnud kõik! Ma polegi kunagi nii kaua ise näitusel olnud, et saatsin juba Puffi Indrekuga koju, kui selgus , et BIS paaride võistlus on ka veel. Tegin siis kiire kõne ja palusin Indrekul tagasi tulla. Ja nii me siis osalesime ka BIS paaride võistlusel ja oh seda rõõmu - me võitsime njuufade paari!!!

Pärast näitust läksime Mariaga Maie juurde, sest Maria ei saanud ju niimoodi Eestist ära minna, et ei näe oma kasvandiku Nemesist ja Saskinit kelle isa oli Maria koer Huzar. Veetsime mõnusalt aega maiustades Maie moorungeid ja minu kooki ning muljetasime näituse päevast.  Päeva lõpuks tegin veel Mariale ekstreemsõitu oma kalli mehe tööbussiga Tabasalust Ülemiste hotelli.

Pühapäev 06.06.2010 jääb minule väga pikaks ajaks meelde - oli täiega lahe ja nauditav päev.

Laupäeval toimus Tallinnas 05.06.2010 Võitja Näitus.  Meie koertest võtsid osa Salomon ja Puffi.

Kohtunik oli Terje Lindström Norrast.

Salomoni kirjelduse leiate www.leonbergerid.eu  aga Puffi kirjelduse on siin:

Correct size & substance, very nice head & expression, ex.neck & topline, enough angulation, very good coat & color, pigment Ok, movement with power.

Korrektne suurus ja vormiga, väga kena pea ja ilme, suurepärane kael ja ülaliin,  piisavad nurgad, väga kena kasukas ja värv, pigment Ok, liigub võimukalt.

Puffi tulemuseks sai siis suurepärane,  CACIB - see on tal esimene, ning parime emane 2.

Salomon sai samuti hindeks suurepärane ja avaklassi 6 koera hulgas oli neljas!

Siin kohal pean ütlema, et ma tegin midagi mida pole kunagi varem teinud - Puffil oli jooksukas ja me osalesime näitusel.  Sellest tulenevalt olin ma väga närvis ja Puffi loomulikult tundis seda ning ringis jooksmine ei olnud nii nagu tavaliselt - tempokalt.

Päevaga jäin ma väga rahule!

Autor on Maie

24.04.2010 käisime välismaal näitusel, nimelt võtsime Maie, Salomoni ja Puffiga reisi ette Riiga.

Lätlased korraldavad väga vahvaid erinäitusi. Eelmine aasta osalesin ka kevadisel erinäitusel Puffi ja Nemesisega.

Kohtunik oli tunnustatud leonbergeri tõutundja Hr Peter Cejenek Austriast.

Tulemused olid suurepärased ja siin need on:

Salomon esines isaste avaklassis, kus oli ringis 9 koera ning saavutas suurepärase hindega 4 koha.  Salomon oli ikka väga tubli. Ringis jooksmine Marjuga ja ka seismine  - lausa super!!! Videod saab vaadata www.leonbergerid.eu

Puffil läks ka väga hästi. Emaste avaklassis 5 koera ning Puffi võitis avaklassis.  Nelja parima emase hulka küll ei valitud aga tubli saavutus ikka!

Siin pean ma ära märkima, et enne näituse algust kohtunik ütles, et koeri ei tohi seisu asendis korrigeerida ja ringis koeri ei toh sööta. Aga inimesed nagu nad on - siis lootes, et kohtunik ei märka tehti seda ikka.  Mina andsin maiust, siis kui meid ei hinnatud - häbi Jaanika.

Selle kohtuniku juures meeldis mulle väga, et kui ta pani klassi koeri järjekorda, siis ka kommenteeris ja andis oma hinnangu kõva häälega - kõik said piisava selgituse, kes ikka vähegi soovis kuulata. Oma valiku põhjendas ta korralikult ära. Väga lahe oleks, kui see toimuks ka igal näitusel nii - kahjuks pole see võimalik…

Puffi kirjeldus: Kõrge, tugev luustik, väga harmooniliselt proportsioonis, tüüpiline pea, hambumine ja hambad OK, kena mask, pruunid silmad, hästi arenenud keha, korrektne saba, korrektne seisu positsioon, väga hästi esitletud.

Puffi description: Tall. strong boned, very harmonic proport. typical head, siss/teeth OK, nice mask, brown eyes, good developed body, correct tail, correct stand position, very good perform.

Pean tunnistama, et kui hakata jälgima, mis toimub leiab nii mõndagi huvitavat..

Täna on reede ning kolmapäeva hommik algas valusalt. Nimelt läksin koertele hommikust süüa viima, mul oli 3 kausii krõbinatega mille peale panin veel toiduõli ning igasse kaussi ühe toore munakollase. Kui sain välisukse taha siis 3 suurt ja armast koera ootasid mind rõõmust niutsudes. Salomon härrasmees nagu ta on arvas, et võtab minu kukile ja kannab õue. Kuid üsna pea arvas ta vist, et ma olen liiga raske ning viskas mind maha - nimelt trepile ja kohe nii kummili, et kausid laiali- toit mööda treppe laiali ja mina veeresin trepist alla nagu murumuna. Pidama sain alles viimasel astmel ning oi kurask küll mul oli valus. Betoontrepp metallist liistudega pole just kõige pehmem koht enese rullimiseks. Nüüd on minu vasak jalg altpoolt põlve kaunilt kujundatud sinise värviga. Eile s.o. neljapäev olin ikka jalust päris kange…

Koerad said oma söögi, mis ma trepilt kokku korjasin ning eks nad olid ikka ka veidi ehmatanud.

Eile oli meil operatsioon “Päästa kass naabrimaja katuselt”.  Kui ma Nemesisega jalutamast tagasi tulin, siis vaatasin, et meie kass istub naabermaja katusel korstna otsas. Tegin sellest päästeoperatsioonist ka väikse video.

Nemesise jooksukas on nüüd nii kaugel, et Salomoniga ma teda enam kokku ei lase. Täitsa hull värk on ikka, kui on emane ja isane koos elavad  ning kui emasel veel jooksukas on. Päris huvitav, kuidas pered kus ongi erisoolised koos neid peavad.  Kui ei ole ohtlikud päevad , siis ma lasin Nemsut ikka taha aeda - lumele ka pikutama ja end jahutama. Aga eilsest alates Salomon on muutunud kohe isaseks. Eile käisid külalised ning Agega tagaaias olles  Salomon viskas oma jala krõnks ümber Age jala ning tundus, et Age on sobiv panemiseks küll.

Rääkisin siin eelmises postituses jalgrattaga sõidust. Eile siis ajasin oma käula garaazist välja ning tegingi kõigepealt Nemesisega tiiru. Siis võtsin Salomoni - ja mis te arvate kuidas meil välja tuli???

Võin kiidelda, et lausa SUPPER! Eks mul väike hirm oli, et Salomon veab mind kraavi aga seda ei juhtunud. Väga kenasti jooksis kõrval. Algul kui läksime ning kui suured autod mürinaga möödusid, siis ta veidi tõmbus küüru aga pärast oli tal ka neist juba savi. Püüdsin jälgida, et ta lehma ei jookseks. Ka sellega saime vägevalt hakkama. Usun, et Salomoniga tegime umbes 3-4 km tuuri. Vahepeal ikka kihutasime ka - tahtsin näha kas paneb ka kiirema käigu sisse - ja pani!!!

Soojalt soovitan - jalgrattasõit koos koeraga  - vägev! Trenni sain mina ja ka koer! Tempo ja ringi suurus peaks ikka mõistlikud olema.

Tagasiteel läks minu ratta tagumine kumm lõhki ning Puffi jäi jooksutrennist ilma.  PS! Juba teine vihje, et minu kehakaal on mitte just kõige parem….:)

Tänane hommik pakkus jällegi põneva elamuse: Puffi ja Salomon hullasid tagaaias, kuid kui köögiaknale läksin, siis ma neid ei näinud. No mõtlesin, et küllap nad kahe garaazi vahel püherdavad.  Siis aga kuulsin imelikke hääli välisukse tagant - Üllatus - kes olid seal…?  Salomon ja Puffi ootasid sisse laskmist!  No mine lolliks…. see meie aed on küll üks … mul pole lihtsalt sõnu.  Nad olid jalgvärava haagi lahti hüppanud oma karglemisega selle värava najal ja kuna värav on püstilaudadest ja kui on tuul aia poole, siis kenasti lükkab aia lahti. Ega juhuseid ju pole - loomulikult olid Puffi ja Salomon õigel ajal õiges kohas ning värav avanes imeväel ning 2 sõpra saidki välja!

Nii, et elu on nagu lill ja tõeliselt elamisväärt!

Panen siis ka 2 videot, kassi päästmine ja veidi laste ja koerte möllu.